Mõttetu mees

Hooaja lõpetamine

2011-10-26T00:05:00.001+03:00

Nonii nonii nonii ... Pikk ja raske hooaaeg saigi läbi selleks korraks. Viimane ettevõtmine oli veel eelmisel nädalal sõudeergomeetri võistlus. Oli see vast alles raske - eelsõidust sain niigi napilt edasi A finaali, sest Rix hakkas hullu panema ja muudkui kihutas. Algul mõtlesin küll, et hoian ühtlast tempot ja küll ma siis viimase paarisaja meetriga pingutan ... ega ma väga valesti tegelt ei mõelnudki, tempo oli ühtlane, kuid langev ning pingutasin tõesti kõvasti, aga edasi ei liikunud eriti. Õnneks sain "lucky loser"-ina ajaga edasi vähemalt. Pärast esimest sõitu olin juba omadega nii läbi, et pilt hakkas tasku minema. Andsin endale aru, et finaalis minust asja pole ja nii ma siis kulgesin omas tempos (allavoolu) ilusti lõpuni ... polnud enam millegi najal sõita.

Muidugi oleks patt jätta mainimata, et spetsiaalselt olid kohale kutsutud Rock'i tantsutüdrukud ... vähemalt mulle tundus nii, sest olin omadega selleks ajaks juba otsi andmas.

Ahjaa ... hooaja kokkuvõttes kolmas koht. Kuidas see ütlemine oligi, et "aasta ja koht". Järgmine aasta siis esikolmikust väljas ... kahju.

järjekordne uus algus ... edasi lükatud.

2011-09-27T17:26:00.000+03:00

Sellest on nüüd juba üle kuu aja möödas, kui viimast korda ennas liigutasin. Enesetunne hakkab järjest alla käima. Mõtlesin siis et võtaks ennast käsile ja liigutaks väheke - kasvõi pisut, hommikuti vahetult enne tööle minekut. Paningi siis nädalavahetuse viimasel päeval vaimu valmis, et hommikul välja, aga taaskord täielik fail. Esiteks otsustas Iti sel ööl mitte magada ja teiseks (võibolla pisut olulisem) - magasin hommikul lihtsalt sisse. Minu õnneks kuulsin kuidas naabrid hakkasid oma lapsi kooli viima ja sain ka viimasel hetkel maasta lahti, et Matu õigeks ajaks kooli viia.

Ja nii ma siis vaatangi endiselt õhtuti Gordon Ramsay kokandus/köögi saateid ja ootan, et mul vorm ja enesetunne paraemaks läheks. (olen jõudnud "Hell's Kitchen" seitsmenda hooajani - hakkasin 9.-ndast peale ja liigun vanemate poole)

Vahetulemused

2011-09-06T10:46:00.000+03:00

Päris palju aega on vahepeal möödunud jäll ja nii mõndagi on juhtunud.

Esiteks muidugi Iti - ilus tüdruk :) kaua tehtud kaunikene.
Spordi poole pealt kümnevõistlus - panen tulemused ka kirja:

100m	11,9	624
Kaugus	5,99	584
Kuul	8,97	424
Kõrgus	1,65	504
400m	54,8	601
110m tj	17,4	559
Ketas	28,16	428
Teivas	2,95	345
Oda	37,96	413
1500m	05:19,3	454
Skoor		4936

Pole paha - 6 isiklikku. Kui peaks neljas laps sündima (või hakkan trenni tegema), siis teen 5000 punkti ka täis.
Ise olen kõige rohkem rahul 100m ajaga. Suurimad pettumused oli teivas ja kõrgus - ei saa kuidagi normaalselt hüppama/lendama.

triatlon tulemas

2011-06-20T14:27:00.000+03:00

2. juulil on siis PT triatlon tulemas. Vahepeal mõtlesin taas, et hakkan korrapärasemalt ennast liigutama, aga paistab, et järjepidevust minus eriti pole. Nädala, või maksimaalselt paar, viitsin midagi teha, aga edasi otsin juba vabandusi, et hommikul mitte välja minna ning edasi magada. Eks see veits igav ole kah üksi niimoodi, pilk maas, aega mõõta ...
Viimane kord jooksmas käies lasti raadios head lugu. Mõtlesin, et järgmise kuu palgapäeval luban endale uue plaadi, siis võibolla jookseme juba mitmekesi - mina, Ewert ja 2 draakonit. vot nii.

vahekokkuvõte

2011-05-24T11:22:00.000+03:00

Viimaste nädalatega on päris palju juhtunud. Esiteks oli jooksumaraton, aga see ei kannata eriti kriitikat. Tulemus üle 45 minuti räägib enda eest (koht küll 33, aga siiski). Nagu kombeks öelda - aasta ja minut. Lootsin, et see minu kohta veel ei kehti, aga mis parata. Kui sihipäraselt trenni ei tee, ega siis midagi iseenesest ka juhtu. Võibolla peaks ikka vähe asjalikumalt ennast liigutama ...

Teine üritus oli PT orienteerumine - võtsin seekord eesmärgiks kõik KP'd ise üles leida. Jooksen vaikselt, aga vähemalt kaardi piires :). Minu õnneks tegid rajameistrid imelihtsa raja ning isegi mina suutsin (mõnigate seiklemistega) kõik punktid üles leida ja isegi 6.-da ajaga finišisse jõuda. See oli mu arvates üks kõige lahedamaid üritusi, kus ma viimasel ajal käinud olen. Süstis minusse o-pisiku.

Üks suursündmus oli veel vahepeal - käisime Matuga kalal. Õigem oleks vist öelda, et usse leotamas, aga asi seegi. Saime risti kirja vähemalt. Ehk järgmine kord on juba rohkem õnne :)

Vot nii ... täna siis Matul ühe ajastu lõpp. Sügisel kooli.

uus plaan

2011-04-19T11:49:00.000+03:00

Jooksuürituseni on suht vähe aega jäänud, aga need paar korda jooksu on näidanud, et enesetunne pole suurem asi. Mõtlesin, et võtan ennast siis kokku ja teen vähemalt mingi plaani, millal ja kui palju liigutan. Siiani läheb ilusti - esmaspäeva hommikul ärkasin kell 6 ja tegin lühikese otsa ja pärast staadionil paar kiiremat (rohkem lihtsalt ei jõua). Homme peaks uuesti minema - paraku on seni selgusetu, kui palju joosta - tõenäoliselt alles rajal enesetunde järgi vaatan. Sel nädalal (tõenäoliselt reedel) tahaks ühe korra hommikul ka Vooremäel "mägedes" harjutada ... aga eks näis veel. Vaatame kuidas tervis vastu peab ... vana ka juba ;)

Järgmine nädal umbes samamoodi ning siis väike puhkus meeletust trennist.

teine ring

2011-03-28T16:26:00.000+03:00

Nõndaks ... teine ring joostud juba sel kevadel. Nüüd võib juba 10km aega alla 45 minuti loota ;). Panin eile tähele, et jooksu tehnika on mul väga imelikuks muutund (tõenäoliselt lihtsalt selles, et pole liigutanud üldse) - liigun nagu "vedrumees", rohkem üles-alla, selle asemel, et edasi joosta. Püüdsin siis liikumisele ka veist tähelepanu pöörada - tulemuseks oli see, et pärast olin suht läbi võrreldes eelmise korraga. Raske öelda, kas selles punnitamisest kasu ka oli ... vähemalt sai pisut värsket õhku.

vasikad aasal

2011-03-16T14:21:00.000+02:00

Nii ... ullikesed kevadel lahti lastud - nii ka mina. Käisin nädalavahetusel esimest korda jooksmas - umbes 5 km. Alustuseks käib küll. Jalad otsast ära ei kukkund, järelikult saab veel teinegi kord minna. Peab tunnistama, et pärast jooksu on hea tunne küll :) ... peaks vist lausa tihedamalt ette võtma, sest varsti on ju "maraton" tulemas. Sel aastal taas minu kord minna ;)

Kui mõne korra veel jooksma jõuan, siis võiks isegi mingi ajalise eesmärgi seada jooksule - seniks jääb ainult 45 min alistamine ;)

Verine neljapäev

2011-01-20T09:19:00.000+02:00

Täna, täpselt nädal tagasi, käisin esimest korda elus vabatahtlikult verd loovutamas. Uhh .. taaskord tehtud. Liiga eredad on meeles korrad, kui verd andes olen peaaegu otsad andnud - aru ei saa, millest see tuleb ... aga lihtsalt ei talu seda värki. Isegi vere "lõhn" haiglas ajab mul südame pahaks.
Ühesõnaga olin seda aktsiooni juba aastaid edasi lükanud, kuid nüüd on see viimaks tehtud. Segadust tekitas ainult asjaolu, et mu veregrupp oli vahepeal muutunud A pos -> 0 pos. Teadsin kohe, et see südamesiirdamine selliselt mõjub.

Suusatamine - tehtud

2011-01-07T14:00:00.000+02:00

Eelmisel nädalavahetusel sain ka suusad alla ja läksin kohe Vooremäele. Ega midagi hõisata pole - suusatamine pole minu rida. Kuidagi ei mõista, mismoodi teised nii kiiresti edasi liiguvad? Püüan ennast lohutada sellega, et viimasest sõidust on taaskord palju möödas .. Ainuke kord, kui tundus, et liigun juba kiiresti oli siis kui ühest suurest mäest alla sõitsin. Aga siis tuli ka ootamatult üks mahalangend puu ette ja pidin ennast pikali viskama - nii palju siis "kihutamisest".

Aga ei lase ma sellest segada, et edasi ei liigu ... panin end Tartu Maratoni lühemale distantsile kirja.

Ah jaa. Suuskade määrimine on ainult nõrkadele!

Lapsesuu vol 2

2010-12-28T08:53:00.000+02:00

See "jutuajamine" toimus juba mõnda aega tagasi, aga mõtlesin, et panen ikka kirja, muidu läheb meelest.

Taavet õpib nimesid:
"Emme ... Kisti"
"Venna Atu"
"Issi tööl"

Ženja Fokin ütleks selle peale kindlasti - "Ja nii ongi"

Lapsesuu ei valeta

2010-10-26T13:32:00.002+03:00

Käisime poes. Taavet vaatas üht tädi ja ütles:
"Tädi"
"Suur"

Jah, oli küll paks.

Järjekordne kümp - tehtud

2010-08-31T10:21:00.000+03:00

Iga-aastane Playtech'i kümnevõistlus taaskord seljataga ... õigem oleks vist öelda, et endiselt kehas, sest liikumine (eriti treppidest) pole hetkel kõige meeldivam tegevus.
Kui nüüd väga lühidalt kokku võtta, siis meeletu trenn möödunud paaril aastal on ennast ära tasunud. Kõik need 5 tunnised trennipäevad (7 korda nädalas) on andnud loodetud tulemuse - suutsin vapralt kogu päeva vastu pidada ja ei katkestanud.

Mis kõige rohkem võistlusest rõõmu tegi - eks ikka see, et lõpuks läbi sai ... ahjaa, "lillekimp" oli ka väga vinge.

tulemus: 4364

Järeldus - trenn on nõrkadele

Tervis tuleb, tervis läheb ...

2009-12-23T10:25:00.002+02:00

Rohkem küll läheb kui tuleb ...

Keeleuuendused

2009-10-16T14:35:00.000+03:00

Meie oma kodukootud Otto Wilhelm Masing (aka Mattias) andis hiljaaegu välja uuendatud eestikeelsed ütlemised ja tarkuseterad:

*) Halleluuja Anne Veski - see on tänapäevane versiooni tuntud fraasist "Hallo hallo Helgi Sallo"
*) Kes põrsa liha sööb, saab põrsagripi
*) kukehari - siiani tuntud ka kui "kukepea"

järgneb ...

Jälle tehtud

2009-09-17T16:44:00.003+03:00

Jälle kümnevõistlusest ... Veidral moel suudan iga aastaga mõne isikliku rekordi teha (ja seda ka kokkuvõttes lõpptulemuses). Seekord siis tulemuseks 4622. Protokolli kahjuks veel pole, aga isiklikud tulid 100m, kuulis, 110tj, 400m.

Veel niipalju, et suvel sai esmakordselt läbi tehtud harrastajate triatloni etapp Elvas. Väga lahe üritus oli ja arvatavasti kordan seda järgminegi aasta.

kõikjal vedelevad laibad

2009-05-27T09:15:00.002+03:00

Ma ei tea mis värk sel aastal on ... mingi "GMO sääskede" pealetung vist. Olen neile vastikutele elukatele oma nime ka juba pannud - "surematud kašeid". Nii kui ühe ära tapad, avastad mõne hetke pärast, et vähemalt 3 uut pinistajat on asemele tulnud. Täiesti uskumatud elukad. Igatahes saab me põrand nüüd uue sääsekihilise katte

ettekavatsemata trenn

2009-05-25T15:47:00.002+03:00

Viimasel ajal pole enam mingit sportimise tuju ... lihtsalt ei viitsi. Aga eile olin sunnitud tegema planeerimata jooksu koos lisaraskusega. Läksin õhtul Taavetiga jalutuskäigule. Muudkui kõndisin ja kõndisin ... vaikselt kulgesin staadioni poole. Vaatasin siis kuidas noored penalteid harjutasid ja hakkasin tagasi kodu poole minema. Nii kui ka ennast ringi keerasin oli selge, et olin lonkimisega teinud suure vea - seljataga paistis must taevas ja näha oli, et Tartu kohal juba sajab. Egas siis midagi. Hoidsin Taavetist kahe käega kinni ja pistsin kodu poole liduma ... mõnisada meetrit enne kodu sain ikka veits märjaks ka, aga õnneks väike Daum jäi kuivaks :)

Tuleb ikka silmad lahti hoida ja vaadata, mis ümberringi toimub

Jooksumaraton

2009-05-14T14:22:00.003+03:00

Lühikokkuvõte:
10km, aeg 44:09, koht 39. (üle 700 lõpetaja)

Viimastel päevadel enne jooksu oli paras väsimus sees ja sportimine ei tekitanud erilisi emotsioone, aga registreeritud juba oli ja ei saanud siis loobuda ka ...
Ei hakanud endale illusioone looma ning võtsin kohe algusest peale endale sobiva tempo ja ei proovinudki kiirematega kaasa minna.
Stardis mõtlesin, et jooksen 8 km rahulikult ära ja siis viimased 2 panen veits tempot juurde. Kui 6 või 7 km sai läbitud, oli selge, et 2 km enne lõppu küll ei jõua tempot tõsta. Mõtlesin siis, et pingutan viimase kilomeetril veits rohkem, kuid 2 km enne lõppu oli asi otsustatud - ei suuda ka kilomeeter enne lõppu tempot eriti tõsta. Finiši lähedusse jõudes panin see-eest täiega ... viimased 400m tulid rekordajaga ;) Sain selle pisikese jupi peal lausa paarikümnest inimesest mööda (mis sest, et nad pikka distansti jooksid)

Selleks korraks siis kõik ... järgmine üritus on sügisel rattamaraton. Mai lõpus toimuvale maanteesõidule ei hakka minema.

Taavet

2009-05-13T15:00:00.012+03:00

Millal: 16.04.2009
Kaal: 3690
Pikkus: 52
Hüüdnimi: Taadu

Uus etapp

2009-02-04T15:23:00.002+02:00

Kui varem oli võimalus, et kohtusin vanematega juhuslikult raekoja platsis või kusagil kaubanduskeskuses, kui nad salaja linna tulid, siis nüüdseks on ajad muutunud. Uueks kohtumispaigaks on haigla ... täpsemalt küll polikliinik. Mis teha ... ajad on edasi läinud.

müsteerium lahendatud

2009-02-04T15:17:00.002+02:00

Alustuseks pean ütlema, et ma ei oska oma uudishimu millalgagi seletada, kuid mingil veidral põhjusel olen vahepeal mõelnud sellele, et kuidas küll naisterahvad oma pikkade küüntega (noh need eriti pikad ikka) arvuti klaviatuuriga tööd saavad teha. .. Kuid täna nägin ise oma silmadega kuidas see käib - pastakaga. Lihtne ju!

Ma ütlen ainult seda, et polikliinik on vapustav koht silmaringi avardamiseks.

tähelepanekud liftis

2009-02-02T15:19:00.002+02:00

Töökohustute tõttu pean tihti liftiga sõitma. Olen vaadanud kuidas mehed ja naised lifti sisenevad ning mida nad edasi teevad. Julgen väita, et 90% naistest jäävad alati näoga peegli poole, samas kui mehed (umbes 75%) jäävad vaatama pigem kooruste numbreid displeil. Mitte, et see eriline üllatus oli, aga siiski ...

vast läheb nüüd ainult paremaks

2009-01-20T11:26:00.003+02:00

Aasta algus pole just kõige lubavam - hüppeliigese sideme rebend. "Pole paha", ütleks Villu Reiljan, aga mulle teeb kuuajaline spordipaus küll meele nukraks. Vähe sellest, et lihtsalt paus, ära jääb ka Tartu Maratoni suusasõit. Õnneks polnud ma ennast veel jõudnud registreerida ... Eks siis järgmine aasta proovin uuesti.

Mõtlesin, et lähen hommikul traumapunkti - peaks suht rahulik olema. Inimesi ei tohiks olla ja peaks kiirelt valmis saama. Miskipärast mõtlevad ka arstid samamoodi. Keegi ei viitsi ennast liigutada. Aega läks ikka üle tunni, kuigi olin ainuke vigane kogu EMO peale.

Hea etendus

2008-10-09T09:02:00.003+03:00

Huvitav huvitav. Kui Eesti jalgpallikoondise peatreerner ütleb enne kohtumist valitseva Euroopa meistri Hispaaniaga sellise lause: "Tahame rahvale ilusa elamuse pakkuda". Mida see tähendada võiks? Variante on muidugi mitmeid:
*) oleme tublid ja kappame ikkagi väljakule
*) lähme väljakule ja jookseme ka seal vahepeal
*) kaotame vähema kui 7 väravaga
*) omaväravaid on vähem kui 3
*) palli valdamise protsent on umbes 20
*) suudame mängu jooksul palli 10 korda vastaste poolele toimetada (väravavahi lahtilööke ei arvesta)
*) suudame mängu jooksul 1 korra palli vastaste karistusalasse toimetada (mänguliselt - mitte nii, et mõni mees jookseb salaja pall käes lihtsalt teise värava alla)

jne.

Lühidalt öeldes - loodame, et koondis suudab ikka meeldiva elamuse pakkuda.

Rattaralli unelm täidetud

2008-10-02T15:34:00.006+03:00

On viimane aeg kirja panna selle aasta viimane võistlustulemus. Septembri lõpus sai siis üksinda rattamaratonil (mul ei jää kuidagi meelde, mis selle ürituse nimi on - rattaralli või rattamaraton) käidud. Üksi jah, sest suur sportlane Peep, pani varakult juba väljamaale pagulusse ning tõdes kahjurõõmsalt, et ei saa tulla ... No jah, parem oligi ... ega ma poleks suutnud temaga samas tempos püsida ka (arvestades kevadist kogemust)
Stardiks valmistusin juba augustist saati - st, et registreerisin ennast ära ;) Seda muidugi ainult selleks, et esimesse stardigruppi saada. Vähemalt ettevalmistus läks 100% täkkesse. Trennidega ei hakanud ka liialdama - tegin vist kaks umbes 20 km otsa, sellega sai ka endale võetud lubadus täidetud - enne starti peab vähemalt sama palju läbi sõidetud olema, kui pikk on võistlusdistants (40 km).
Sõidust polegi kahjuks midagi ärevat meenutada ... ainuke raskem hetk oli kohe stardis. Staadionilt lahkumisel oli aasa peal ilmatuma lai porimülgas ning kogu käiguvahetus oli kohe esimese paarisaja meetriga totaalselt prahti täis. Hetkeks tekkis juba tunne, et juhtub sama nali, mis mullu (vahepeal sain sõita ainult kõige aeglasema käiguga), aga läks siiski õnneks.
Kevadisest sõidust olen ikka päris palju õppust võtnud. Seekord võtsin ennast kohe mingi grupi sappa ja ei hakand sellest ette trügima, kuigi tundus, et tempo on veits aeglane ... ei ei, pigem lähen juba aeglase grupiga lõpuni kui kuhugi teele seisma jään.
No jah, kulgesin siis ilusti lõpuni välja ... ei tulnud krampe, ega midagi. Lõpus oli isegi selline tunne, et sõidaks või veel ... võibolla oleks sellise tempoga isegi umbes 20 km veel välja vedanud, aga rohkem küll mitte. Eks see jääb siis järgmiseks korraks. Järgmisel aastal siis pikale ...

Finišis sai reaalsuseks mu suur unelm - pääseda esisajasse. Koht 53. Aeg 1.41.50
Lisan ka foto

PS.
Mattias: "Kui karul no kõht tühi, siis on kõht tume"

2 ratast vähem

2008-09-09T11:58:00.004+03:00

See oli pühapäev. Läksime Matuga aeda. Matu istus ilma abiratasteta ratta selga ning hakkas kihutama ... Lihtne. Ei läinud mitut aastatki :)

Tulevane Jaan Kirsipuu :)

Lisasin video

Uus isiklik 10-võistluses

2008-08-26T14:51:00.002+03:00

Veider, veider, aga mingi ime nipiga õnnestus teha nädalavahetusel uus rekord - 4572 punkti. Tulemused pole kahjuks kõik täpselt teada, sest protokolli pole veel näinud ... aga umbes nii oli.

100m : 12.1 - uus isiklik
kaugus: 5.8 - uus isiklik
kuul: 8.17 - siiani nõrgim tulemus ;)
kõrgus: 1.75 - uus isiklik ja kõige rohkem rõõmu valmistanud (1.8 tuli väga suht maha)
400m: 56 midagi - uus isiklik (kahjuks täpne aeg jäi mul fikseerimata ... kuulsin ainult 56)
ketas: 24.8 - lootsin rohkem, aga käib kah
110tj: 18.8 - komistasin enne lõppu ja väänasin põlve välja. (kohtunik ütles, et kindel 16 sek aeg oli ... sellega kaotasin kahjuks ligemale 200 punkti ja edasi oli juba päris valus võistelda)
teivas: 2.85 - siiski isiklik rekord (3 meetrit ei hakand enam proovima)
oda: umbes 36.6 - käib kah
1500m: täpset aega ei teagi, aga vist 5 min ja 20 midagi (alla kolmekümne)

Kiire arvutus näitas, et kui kuuli saaks 9 meetri peale ning oda ~40 kanti siis oleks 5000 punkti täitsa reaalne (teised alad peaksin sama hästi ära tegema)

Eesti mees on saunalõvi

2008-08-25T10:04:00.001+03:00

Võttis aega mis ta võttis, aga Matule hakkas saunaskäimine meeldima. Käime nüüd kahekesi saunas ja Matu küsib tihtipeale, millal jälle lähme.

PT 10-võitlus '08

2008-08-21T14:13:00.004+03:00

Tagasi tööl ja kohe väike üllatus - seekordne 10-võistlus toimub juba sel nädalavahetusel (see on siis juba ülehomme). Avastasin just eile õhtul magama minnes, et unustasin ennast registreerida Kalevipoja rulluisumaratonile (viimane kuupäev soodsalt registreeruda oli 20.) ning tõusin spetsiaalselt selleks voodist üles ja panin ennast kirja. Aga täna - voila. Täiega maha visatud raha.
Kümnevõitluse kohta niipalju, et olen suutnud oma alavormi terve suve hoida ning laupäevaks peaks olema just ajastatud kogu selle teravik ...
Peaks mingid eesmärgid ikka kirja panema:
100m: 13,0 - kõik, mis alla selle, on boonus
kaugus: 5,50 - kardan, et paku tabamisega läheb raskeks ning tulemus on veel kehvem
kuul: 8,5 - ei oska midagi planeerida
kõrgus: 1,6 - ei usu, et rohkem tuleb
400m: 60 - kui alla minuti saan, on super
110tj: 19 - tundub esialgu kõige raskem. proovisin ükspäev - mitte midagi ei tulnud välja
ketas: 30 - Kanteri edu mõjub ja loodan parema tulemuse teha kui mullu
teivas: 2,70 - ei usu, et rohkem kui eelmisel aastal
oda: 40 - tahaks hirmsasti üle 40 saada, aga kui ei harjuta, ega tulemust ka tule ;)
1500m: tahaks 5 min, aga olen rahul ka ajaga kuni 5.20 ;)

punkte ei viitsi hetkel arvutada, aga kindlasti vähem kui eelmisel aastal.

5000 punkti jääb taas mõnd järgmist korda ootama ;)

pisut kannatust

2008-07-09T10:28:00.001+03:00

Pealkiri eilsest EPL onlinest -
Iraan ähvardas USA rünnaku korral Tel Avivi „maha põletada . Loodame, et inimesed tulevad m6istusele ning ootavad v2hemalt n2dala l6puni.

iksdriimist siis

2008-07-02T11:07:00.009+03:00

Lühidalt kokku võttes - tehtud. 10h ja 38 minutit verd, higi ning pisaraid. Koht on siiani segane, sest tulemused on korraldajate lehel segamini aetud (meie tulemus peaks olema esialgu 81. aga on pandud 114. ... mingi segadus oli võistkondade numbritega) ning lisaks on maha lahutamata ka enam kui tunni jagu "korraldajate praaki". Aga see on juba teine rida.
Alustame siis algusest. Esimene ülesanne tehti juba paraja kiiksuga - hajutati liikmed erinevate võsapunktide vahel. Mina, kes ma orienteerumisest ikka midagi ei jaga, sain Risto käest suuna kätte, põrnitsesin ise ka veits kaarti ja jäin miskipärast passima veel. Lõpuks panin liduma. Teiste järgi muidugi. Jooksin veits maad ära juba, kui äkki keegi hõikab mulle - "Reimo, sa oled vale raja peal". Selge. Olingi valel rajal, aga õnneks Risto nägi veel õigel hetkel. Egas midagi, jooksin siis tagasi ja oma raja peale. Vahepeal küsisin kaasliiklejate käest igaks juhuks üle, kas on ikka õige tee. Edasi polnud enam midagi rasket - muudkui vaata, et ees rahvas kuhugi ära ei kaoks. Esimene võsapunkt oli muidugi lahe - pidi võsas mingi oja äärtmööda jooksma KP-ni, aga tegemist oli ikka totaalse mudalaukaga (õnneks panin viimasel hetkel mingid vanad jalanõud jalga) ning jalad olid kohe üleni mudased. Tagasi kohtumispunkti läks juba labaselt. Suurem korraldajate apsakas otoas aga kohe ees - kogu selle frupi peale oli pandud ainult 1 mulgustaja (ma ei tea, kuidas neid nimetatakse), samas kui enne starti oli SI pulkade nullimiseks 4 masinat pandud. Niisiis läkski räigeks olelusvõitluseks registreerimise juures ... kujutage ette üle 100 inimese korraga üritamas ühte pangaautomaati kasutada.
Saime siis lõpuks ratta selga. Sõitsime veits maad edasi mingi järve äärde, kus toimus ujumise KP. Uus ülesanne kujunes suuresti nudistide öiseks kogunemiseks (pilte siinkohal ei hakka lisama). Seegi ülesanne täidetud hakkasime otsima järgmist kontrollpunkti. Valikuid, kuidas sinna saada, oli laias laastus 2 - kas suure ringiga mööda normaalset teed või siis mööda lühikest, kuid kitsast metsarada. Meie valisime muidugi lühema ;) Mõnisada meetrit hiljem tegin esimese salto üle lenksude - laks oli päris mõnus ning siiani on väiksed armid jäänud. Teine salto tuli juba kilomeeter hiljem, kui mingi ime trikiga sain ühe kuivand oksa esikodaratesse. Õnneks see lend oli väiksem ja midagi hullu ei juhtunud. Saime siis kuidagi lõpuks maantee peale välja (vahepeal sõitis Raul napilt ühe eramaa tõkkepuuga oma ratta sodiks ... ütleme nii, et väga vähe jäi puudu).
Edasi mööda ilusat teed kuni pidime taas metsavahele keerama. Ja milline õnn - suured paksud mudased ja vett täis autorööpad ainult. Milline mõnu. Ratas oli juba niivõrd poriga koos, et käiguvahetaja hakkas totaalselt streikima ... aga saime siiski edukalt KP läbitud ja edasi.
Järgmise punktina läksime Karksi krossirajale - lisan siinkohal ühe pildi. Tiim on veel äraütlemata positiivne (alles 3-4h rajal oldud ju :))

Edasi tuli aga kogu ürituse kõig räigem osa - orienteerumine. Ma ei saanud sellest kaardist mitte halligi aru. Liikusime alguses suvaliste tiimide sabas ning ootasime kuni mõni KP üles leiti. Mida edasi metsa poole rada kulges seda jubedamaks läks seis ... mulle hakkas tunduma, et me ei saa sealt varsti enam välja ka (teisi see ei paistnud eriti morjendavat). Ühte punkti otsisime üle tunni aja ning ei leidnudki üles. Loobusime ka järgmistest ning suundusime tagasi rattarajale. Hiljem selgus, et kaart oli valesti tehtud (daa ... see oli mul kohe algul selge, et selle kaardi järgi ei jõua kuhugi) ning punkt asus hoopis teises kohas. Aga noh, egas siis rajal keegi seda teadnud ning kõik otsisid meeleheitlikult suure raiesmiku peal edasi.
Pärast sellist masendavat orienteerumisetappi oli meeskonnas kerge mõõnaperiood ning tekkis kahtlus, kas üldse edasi kanuude juurde minna. Otsustasime, et sõidame vähemalt selle teeotsani ära, kust peaks ära keerama ning siis vaatame edasi. Aga järgnevalt hakkas asi jälle paremuse poole minema ning käisime ikka kanuutamas ära ja jõudsime lõpuks isegi täies kooseisus finišisse.

Tuleb taas tunnistada, et rattasõit pole vist päris minu ala - õhtul ei suutnud ma eriti üldse kõndida, sest põlvevalu oli päris meeletu. Lisaks hakkasid miskipärast hambad ka valutama.

Aga igatahes oli väga lahe üritus ... läheks teinegi kord, kuid siis peaks enne orienteerumist veits harjutama ja kompassi ka kaasa võtma.

xDream II etapp

2008-06-26T15:53:00.002+03:00

Selle nädala tähtsuselt teine sündmus (loomulikult pärast minu kalli kaasa 25.-ndat sünnipäeva) paistab tulevat laupäeval - Hansapanga xDream 2008 II etapp Karksi kandis. Pakkumine sadas sülle lausa viimasel hetkel ... eks näis, mis juhtuma hakkab. Loodame, et väga ei saja ja päike paistab öö läbi (sest kükloopi mul ka pole).

närvide mäng

2008-06-25T11:31:00.002+03:00

Olen tihti vaadanud ja imetlenud neid lapsevanemaid, kes suudavad säilitada külma närvi võsukeste kasvatamisel. Kuigi endalgi viskab tihtipeale närvi mustaks, oli eilne Lõunakeskuse kogemus suht šokeerivalt värskendav. Käisime eile Matuga üle pika aja taas Lõunakeskuse mängutoas. Matu ronis ringi ja mina siis istusin niisama seal tooli peal. Ühel hetkel vaatan kuidas mingi isa käib last ronimisatribuutika pealt ära kutsumas. Algul ei pööranud sellele erilist tähelepanu, aga siis mingi hetk oli isa jube vihane ja ajas siis ema lapsele järgi. Ema hõikas poisile, et tule ruttu ära, isa on juba väga vihane. Sellest piisas. Poiss oli kohe valmis ära minema. Kõndis isa juurde ja sai silmapilk obaduse vastu pead ja lubaduse, et kodus saab veel. See võttis igatahes karbi lahti. Masendav elu ikka mõnel lapsel ...

Tühmapea

2008-06-19T08:54:00.003+03:00

Täpselt nii ütleb mulle Kristi, kui ma taaskord midagi ära unustan. Nii juhtus ka eile.
Tööpäev sai läbi ning seadsin sammud auto poole. Pläsku juurest silla peale minnes muhelesin vaikselt omaette - hehee, seekord läksin ikka õigesse parklasse. Aga see rõõmuhetk jäi üürikeseks. Auto juurde jõudes, sain ebameeldiva üllatuse osaliseks - seljakoti võtmetasku lukk lahti ja võtit sees pole. Kompan kogu koti ja püksitaskud läbi - mida pole, seda pole. Püüan meeleheitlikult meenutada, kuhu võisin võtme panna, aga ei meenu ka midagi. Jäi üks võimalus - panin võtme tööjuures lauale, kuid unustasin selle lahkudes kaasa haarata. Niisiis, tagasi tööjuurde.
Kuid taaskord ei midagi. Laud tühi ja ei oska enam kusagilt otsida ka. Mõtlesin, et proovin siis kuidagi kodus ära käia ning toon varuvõtme. Helistasin Marxile - ei, tema on Tartust ära. Peep ja Taavi - õnneks olid nad parasjagu koos ning pidin ainult ühe kõne tegema. Kuid minu kahjuks olid nad samuti Tartust ära. Ei jäänd siis muud üle kui bussi aegasid vaatama minna. Tagasi tööjuurde.
Astusin kontorisse sisse ja üllatus, üllatus. Vaatan riidenagi ja avastan, et minu jakk ripub seal. Milline õnnehetk. Siis meenus, et hommikul sadas ju vihma ja panin jaki peale ning auto juurest lahkudes panin võtme sinna taskusse.

Uuh, milline õhtu ... vähemalt sai pärast veel jalkat mängima minna.

Harjumuse jõud on suur

2008-06-17T11:27:00.002+03:00

Pärast seda kui Estiko oli otsustanud lõpetada parkimisteenuse pakkumise Ärikeskuse klientidele, lõppes ka minu parkimiskaart. Otsisin siis uue koha parkimiseks - üle jõe fortuuna parklas. Hea on tulla hommikul esimeste seas tööle - pole mingit probleemi parkimiskoha leidmisega :)
Aga õhtul. Selle asemel, et minna pläsku juurest otse silla peale, kõndisin juba peaaegu Statoili juurde välja, enne kui meenus, et auto on nüüd uues kohas.

Väike detektiiv

2008-05-29T08:13:00.002+03:00

Eile õhtul rääkisin Matule, et nägin lõunaajal raekoja platsis Kristjan Jõekaldat oma saadet filmimas. Matu kuulas põnevusega. Mõtles pisut ja küsis ainult ühe küsimuse: "Issi, aga miks sa päeval tööl ei olnud?".

Vot nii ... ja õhtuks kutsuti mind Tartumaa valdade kergejõustikuvõistlustele.

Rattaralli - 69 km

2008-05-26T15:31:00.002+03:00

Kui nüüd kõik päris ausalt ära rääkida, siis peaks minema ajas tagasi laupäeva, kui toimusid TILLU ja MINI sõidud. Matu pani seal muidugi hästi nagu tavaliselt, aga sündmused hakkasid hargnema hoopis pisut eemal - Aura Veekeskuse ees. Seal sai mingis suitsetamisavastaste telgis oma kopse kontrollida - puhud mingisse torusse ja näed kui suur on süsiniku (? või mis iganes) tase su kopsudes. Kristil tulemus 1 (see pidi väga hea olema) ... ja minul 2. See oli juba kindel märk, et asjad hakkavad kehvasti minema ... Oleks pidand sellest omad järeldused tegema, aga ei ...
Lisaks kutsus Peep õhtul enda juurde grillima, et ma ennast oimetuks sööks. Vaatasin kohe, et tema ei söönud praktiliselt midagi - viskab kõik toidu salaja koerale.

Siis jõudis kätte rallipäev. Panin ratta valmis, ajavõtukiip külge, eelmisel päeval pulma-aastapäevaks saadud kiiver pähe ja minekut. Niipea kui kodu silmapiirilt kadus, tuli meelde, et kindad unustasin ikka kätte panna .. läksin siis ilma.
Number seljal oli 5817 ning pidin minema stardirivi kõige viimasesse otsa - just sinna kus tagumised piirded rajale ette olid pandud. Passisin üksi seal stardis ja mõtlesin, et äkki näen Handot ja Peepu, aga ei midagi ... ainult hordide kaupa rattahulle. Lõpuks kõlas ka stardipauk, aga enne kulus peaaegu minut, kui sain üldse esimese liigutuse teha ning kolmanda minuti ajal sain ka stardikaare alt läbi ja sain vaikselt edasi liikuda. Vot sellist pilti polnud ma kunagi näinud nagu oli Riia mäel - terve tänav oli rattureid paksult täis ... niikaugele kui silm üldse seletas.

No jah, kihutasin siis nagu pöörane vähekenegi ettepoole ... asjaolud olid ju soodsad - jõudu oli, tuul oli tagant, tee oli lai jne. ja muidugi kodu juures lehvitasid tee ääres minu kallikesed.

Kuni Elvani võiks kõigest rääkida ilusates toonides, aga see, mis juhtus hiljem, ei tahaks enam kogeda ... Elva TP's tegin kiire peatuse - rabasin soola, leiba ja paar topsi jooki. Aga selle ajaga oli grupp juba eest läinud ja pidin kõvasti pingutama, et järgi saada ... seekord läks õnneks ja sain grupiga peaagu tõravere sillani. Seal aga tundsin, et jõud hakkab otsa saama ja tuul puhub mu tagasi Elvasse. Kuidagi suutsin ennast mingisse gruppi smuugeldada ja Nõo teeotsani slepis püsida, aga see oli ka kõik .. edasi oli nagu õudusunenägu - vaatan, kuidas grupp kaob kaugusse ja tagant ei tule tule ka tükk maad kedagi. Tuul oli vähemalt 100 m/s vastu ja nii ma veeresin üksinda ning mõtlesin, kas üldse Tartusse jõuan.
Aga ei midagi ... kõigest pool tundi surmapiiril vaagudes sain Külitse kandis suure grupi sisse, kust ma enam lahti ei lasknud ... sain vahepeal isegi veits jalga puhata.
Tundus juba, et saan niimoodi ilusti lõpuni, aga ei ... tegin suure taktikalise vea ja läksin Lõunakeskuse juures TP's jooki võtma. Ma olin muidugi ainuke loll, kes seda tegi ... ja nii jäin jälle grupist maha ning pidin taaskord hakkama üksi väntama .... viimased 9km. ohh ... jube oli, aga lõpuni sain kuidagi.

Õnneks olid Kristi ja Matu finišisse vastu tulnud ja suutsid mu suurest rahvasummast välja vedada ... muidu oleksin sinna kokku kukkund.

Oligi vist kõik ... täna on miskipärast siuke tunne nagu oleks eile päev otsa toru peal istund ... muud polegi ;)

Ja täna õhtul siis Stamina jooks.

Melomaanid

2008-05-12T13:29:00.004+03:00

Paistab, et viimase aja trend on käia mööda linna ringi mobiiltelefon valjult muusikat röökimas. Ausõna, ma tõesti ei saa aru nendest inimestes, kes niimoodi "muusikat kuulavad". Kas tõesti pole neil kõrvaklappe (või hands-free'd)? Mis rahuldust selline kuulamine pakub?
Mulle meenub kohe vanaema krapp tema korteri seinal - alati mängimas monoviisikest. Oli seal siis muusika või jutusaade - alati töötas. Aga see ei seganud vähemalt teisi inimesi.

Ei oskagi kohe midagi öelda või mõelda - loodan ainult, et inimesed ka teistega arvestavad.

Esimene Stamina etapp läbitud

2008-05-08T14:26:00.003+03:00

Esmaspäeval õhtul toimus siuke tore üritus nagu Hansapanga tervisejooks, mille esimene etapp oli Narva mnt pargi lähistel. Üritusest endast nagu polegi midagi eriti rääkida - korraldus oli suht segane, aga joosta vähemalt sai. Tulemus ei ole erilist kommenteerimist väärt - mõni sekund üle 12 minuti (rada oli 3.1 km). Keskkooli ajal pidi kõik õpilased nn Cooperi testi läbi tegema - seal oli vaja 12 min jooksul 3 km läbida. Sel ajal oli see käkitegu ... praegu sai nibin nabin aja sisse.

Järgmisel esmaspäeval uuesti - seekord Jänese matkarajal.

PS. Teised meie tiimi liikmed jooksid ka ilusti raja läbi ... nii nagu ka Kristi :)

Tuleb tähelepanelikum olla

2008-05-08T14:22:00.002+03:00

Peab tõdema, et nii rumalas olukorras pole ikka väga ammu olnud ... kui üldse kunagi. Kui lennujaamas ootad üle kuue tunni järgmist lendu ning suudad ikkagi oma lennu maha magada, siis peab ikka eriline anne olema. Mnjah, paistab, et talenti mul siis jagub.
Mis seal ikka - elu ongi üks suur õppetund. Teinekord istun ainult suure tabloo ees, kus oma lennu väljumise aega ja väravat näen ... ja üldse oleks kasulik lennu väljumise aeg endale selgeks teha.

märk maas

2008-04-15T14:24:00.003+03:00

Eile sai pärast trenni 500m ergomeetrit tiritud. Märk maas - 1:34,2
Kui mõelda sellele, et ntx Margus Hunt tegi jõulude paiku ajaks 1:16 midagi, siis aregnuruumi on. Aga samas tegi ta ka elukutselisele sõudjale pähe. Võtaks siis eesmärgiks kunagi 1.25 ära teha ;)

Kustumatu mälestus sõbrast

2008-04-11T13:48:00.002+03:00

Juhtusime eile "Eedenis" kokku Märdi ja Markusega. Liikusime kogu gängiga nende laua juurde ja vahetasime kiired viisakusväjendid ning läksime laiali. Teel mängutuppa oli Matu kohe nii elevil ja rääkis, kui suur sõber Märt ikka on ... pärast jutustas veel sellest, kuidas Märdil olid kunagi veri- ja vesivillid jms. ... Küsimusele, kumb on suurem sõber kas, Peep või Märt, ei saanudki enam vastust. Vot, on alles mees see Märt ...

Ah jaa. Spordijuttu ka - soetasin omale jooksujalatsid. Nüüd oleks vaja ainult välja minna ... Varsti orienteerumispäevakul kohtume ;)

suusa(pool)maraton - tehtud

2008-03-10T09:38:00.002+02:00

Haanjas maratoni ring läbitud - 18 km. Mida öelda? Peab ainult õnnelik olema, et Tartu Maraton sel aastal ära jäi. Seal oleks distantsiks olnud üle 30 km ... uuh. jube mõelda lausa. Aga võtame siis sõidu lühidalt kokku.
Stardist sain ilusti minema. Üllataval kombel inimesed väga ei trüginud (mõningate eranditega muidugi), ja mina ei hakanud ka kohe kihutama, sest muidu oleks juba staadionilt lahkumine võhmale võtnud. Niisiis sain staadionilt vähemalt minema. Püüdsin vähemalt alguses Risto omal silmapiiril hoida, aga arvestades seda, et mõni mees on ikka pisut suusatanud, ei hakand ma lootusi hellitama, et suudan kannul püsida.
Olime vist paar km (võimalik, et isegi vähem) sõitnud, kui tuli esimene TP. See tuli niivõrd ootamatult, et hakkasin arvama juba, et see rada läbitakse vist eriti kiiresti, kui joogipunktid juba nii kähku välja pannakse :) Võtsin ka mingi vitamiinijoogi ja põrutasin edasi ... Ristot ei näind enam kusagil.
Ja siis tuli pikk pikk pikk lõik metsavahel - vähemalt nii mulle tundus. Pikalt mäest üles ja supsti väike laskumine ... jälle pikalt üles ja korraks lühike laskumine :) ... Oh seda imet, varsti jõudis Risto nägemisulatusse. See andis kohe uue hingamise ... aga mitte kauaks.
Omast arust olin juba kõvasti üle 10 km sõitnud ja arvasin, et varsti tuleb vast silt, mis näitab ~3 km finišini või midagi sinna kanti. Aga see oli kõige jubedam koht seal rajal üldse - jõudsin sildini, kus oli kirjas 10km. Džiisas! Vot see oli löök. Sel hetkel nägin isegi veel Ristot kusagil ees, aga siis oleks nagu noaga lõiganud ... Pool maad alles läbi ja mina olen põhimõtteliselt otsi andmas (pulss oli kogu aeg pisut alla 180). Igasugune sõidumõnu kadus ära ja hakkas kannatamine. Rühkisin muudkui edasi ja ootasin lõppu või siis mõnd pikemat laskumist.
Suutsin ikka lõpuni ära kannatada ja õnnelikult finišeerida - kusjuures veel enne pika distantsi võitjat.

Koht: 39
Aeg: 1h 24 min ~50 sek
koht vanusegrupis M21: 8

Kokkuvõtteks peab ütlema, et suusatamine pole vist minu ala. Vähemalt mitte seni, kui harjutanud pole :)

kindlus ... või siiski mitte.

2008-03-04T08:31:00.003+02:00

Olime ükspäev Eedeni lastetoas aega veetmas, kui meie kõrvale laua taha istus üks Matust veits vanem tüdruk ja hakkas joonistama. Vaatasin ta paberit ja nägin, et sinna tuleb vist mingi kindlus või midagi sarnast. Igatahes suured välismüürid paistsid juba.
Läks veits aega mööda ja vaatasin uuesti seda tütarlapse pilti. Nägin, et sinna oli vahepeal ühtteist juurde tekkinud. Katusele oli lisatud meie oma trikolor ning värava kõrval oli suur silt - "VIRU VANGLA" .
Vau, see lõi küll pahviks. Võimalusi, miks just sellise kirjaga "kindlus" sai joonistatud, on muidugi mitmeid ning suure tõenäosusega pole selles ka mingit halba ... aga siiski jäi kuidagi veider tunne.

Järjekordne ristike kirjas

2008-02-06T09:06:00.000+02:00

Taaskord saab öelda - TEHTUD. Mis siis nimelt?
*) Käisin laupäev-pühapäev Tähtvere pargis suusatamas. Kokku umbes 20 ringi (lugemine läks sassi, aga umbes nii vist oli), see peaks olema ligikaudu 17 km.
*) Eile käisime Lõunakeskuses uisutamas. Esimest korda üldse.

PS. Terve eilse päeva kuulasin seda lugu ... beep beep beep. Kahju ainult, et nii lühike lugu on.

Spordiaasta plaanid

2008-01-23T13:44:00.001+02:00

Mõtlesin, et peaks paika panema mõned selle aasta verstapostid, mida sooviks spordis saavutada:

Kui lund on, siis Tartu martonil lühike suusadistants läbida - aga selleks peab mõni päev enne ka lund olema ikka
kindlasti SEB jooksumaraton - tahaks pikale minna ja joosta alla 5 min per km st. aega alla 1.55 h. Kui peaks ikkagi lühemale minema, siis kindlasti alla 45 min.
võimaluse korral rattaralli lühikesele distantsile - see oleks esimene kord ja ei oska aega ette ennustada
uisumaraton - tahaks proovida. Eelmisel aastal käisin vaatamas ja hirmus tahtmine rajale minna, tuli peale
rattamaratoni pikk distants - eelmised aastad olen lühikesel käinud. oleks aeg edasi liikuda ;) peaasi, et ilusti lõpuni saan
PT kümnevõistlus - 4500 punkti ;) muidu oleks regress

Tegijal juhtub

2008-01-23T13:40:00.000+02:00

Alates esmaspäevast saab mind nimetada ka "sinisilmseks noormeheks". Õnneks midagi hullu pole ning suure tõenäosusega on varsti kõik taas endine. Kui ei tea, siis võibolla ei saa arugi - ma isegi avastasin alles kodus, kui vannitoas hambaid pesin ja juhtumisi peeglisse vaatasin.

suhtumine on paigas

2008-01-14T10:59:00.000+02:00

Olime Matuga eile Lõunakeskuse mängutoas pisikeste lennukitega mängimas. Leidsin põrandalt ühe raamatu ja tegin siis sellest lennukitele angaari. Matu muidugi ei suutnud ennast tagasi hoida ja hakkas lennumasinaga seda ründama. Ütlesin seepeale, et pea hoogu, see võib ju katki minna.
Matu aga vastas suht rahulikult: "Aga see pole ju meie oma".

ergomeeter tapab

2008-01-08T09:52:00.000+02:00

Eile pärast korvapalli läksin Ristoga jõusaali (niisama juttu ajama ;) ). Tegime paar tiiru masinatele peale ning mõtlesin lõpetuseks teha ergomeetriga ühe 500m otsa. Ohh ... see oli ikka täielik tapamasin - esimese minuti pidasin ilusti vastu, aga siis tuli haamer. Jäin isegi 2 korda seisma vahepeal, aga Risto hakkas seletama, et ei saa paati keset vett jätta ning tuleb ikka lõpuni sõita. Punnitasin siis suure hädaga kuidagi ikka lõpuni ... Kui ma ei eksi, siis tuli lõpuks aeg 1.44.
Sain kuidagi masina pealt minema, kuid lõõtsutasin üsna pikalt pärast veel ... säherdune tunne oli nagu oleks mingi pika maratoni läbi teinud (mitte, et ma teinud oleks ... aga meenutas veits rattaralli järgset tunnet).

Hullumeelne masin ikka ... mõelda vaid kui selline kodus oleks. Võtad õhtul paariks minutiks nurgast välja ja ooledki koomas juba :)

Enivei ... järgmine kord trennis proovin uuesti, kuid siis olen juba targem.

I am legend

2008-01-03T15:14:00.000+02:00

Vaatasin eile eelpool mainitud filmi. Peab ütlema, et üle pika aja oli film, mis mulle meeldis - veits selline robinson-crusolik lähenemine (paratamatult tuli kohe pärast filmi meelde "Cast away") on mulle alati meeldinud - polnd palju tegelasi (inimesi), lihtsalt vaata ja naudi inimtühja linna ja seal möllavat koloneli.

Pärast filmi hakkasin mõtlema veel selle üle, et millised oleks need veendumused, mille nimel oleksin ise nõus elu andma. Mõtled küll midagi välja, aga reaalses situatsioonis käituks ikkagi kindlasti teisit.

igatahes ... mulle meeldis.

Vabad päevad

2008-01-02T11:07:00.000+02:00

Mu arust tuleks seadustada ka see, et pühadele järgnev tööpäev oleks lühendatud. Kuidagi ei taha see päev täna õhtusse jõuda ... isegi lõuna läheneb vaevaliselt.

ootame veel ...

Seppik: hinnatõus tabab kõige valusamini vaesemaid

2007-12-11T13:39:00.000+02:00

Loen pealkirja Päevalehest - "Seppik: hinnatõus tabab kõige valusamini vaesemaid". No milline kuudepikkune analüüs võis küll selle väljaütlemise taga olla. Ei pea just eriline keenjus olema, et selle peale tulla - kui raha on väha ja hinnad tõusevad, läheb raskemaks ... hmm ... milline üllatus.

Müüdid või paradoks

2007-11-09T13:03:00.000+02:00

Täna tuli miskipärast selline asi pähe. Ma tõesti ei tea, kust sellised mõtted tulevad - ei saa ikka üks lõunal käia.

On kolm väidet:
*) Keegi ei meeldi iseendale - peeglist ei taha vaadata jne
*) Oma lapsed on kõige kenamad
*) Lapsed on oma vanemate nägu

Paradoksaalne olukord. Neid kolme väidet kokku pannes saame olukorra, kus üks väidetest peaks olema väär ... Tegelikult on ka võimalus, et laps on alati teise vanema nägu ;)

Kannatajatel võis küll jube olla, aga siiski ...

2007-11-08T12:52:00.000+02:00

Pealkiri ühest tänasest uudisest "Taevas sadanud lehm purustas auto".
Andke andeks, aga kui ma peaksin kahjukindlustus agent olema ning saabub inimene, kes räägib sellist juttu - no ei suuda naeru tagasi hoida ..

Sama teemaga tuleb veel meelde üks video, mida hiljuti nägin http://www.youtube.com/watch?v=nPbmQYIkmX8

Ideed palgaläbirääkimisteks

2007-11-07T11:50:00.000+02:00

Mõnikord juhtub, et kutsutakse ülemuse palge ette ja aetakse ilusaid mullikesi - kuidas oleks, võiks, saaks jne. Võib juhtuda, et sel kohtumisel räägitakse ka palgast - kas oled üldiselt rahul jms.
Oleks päris vahva kui saaks teha omapoolseid ettepanekuid, kuidas palk lepingus "fikseerida" - üheks võimaluseks oleks siduda summa eurodega (see pole eriti originaalne) või siis hoopis nafta barreli turuhinnaga ... vot see oleks hea diil. Ei meenu päeva, mil poleks uudist selle kohta, et nafta hind tõusis jälle - nüüd hakkab siis juba $100-le lähenema.

Mul tuli meelde, et Nõos oli selline vahva kollektiiv nagu "Nõo noorte mägimatkajate klubi" (andestust, kui ma nüüd nimega eksisin, aga tõesti palju aastaid on sellest möödas juba). Seal oli omamoodi vahva poliitika - liikmemaks oli 1 tort või pudel viina (võimalik, et ühikud olid suuremad ntx 3). Mingil veidral põhjusel figureerisin ma seal niisama, ilma liikmeks astumata ... ja äraütlemata tore oli.

Kes oli August Kork?

2007-10-22T16:09:00.000+03:00

Hmm ... miskipärast arvan, et enamikele ei ütle see nimi eriti midagi. Sama ka siin, kuni selle ajani kui kolisime Ülenurme kanti. Nimelt läheb mu tavapärane rattamarsruut mööda ühest võssakasvanud mälestusmärgist. Esimestel kordadel ei pannud ma seda kivimürakat üldse tähele - alles mõne korra möödudes märkasin seda. Asi pakkus sedavõrd huvi, et jätsin ratta teekõrvale ja kõndisin vaatama, millega tegu. Ja siis nägingi seda kirja - Siin Aardla külas sündis August Kork, punaarmee kangelane jne. Oli vist omal ajal päris tegija ... kahju, et nüüd nii võsasse kasvand ainult ...

Ei olnudki muud öelda, et tuleb ikka silmad kõrvad lahti hoida, kui ringi liigud - igasugu huvitavaid asju võib näha. vot nii.

tööinimesed on lahedad

2007-09-26T14:19:00.000+03:00

Mulle meeldib vaadata inimesi töötamas - kohe hea tunde tekitab. Eriti mõnus on vaade kusagil ehitusel või siis teetöödel (peaasi, et korraga oleks mitu inimest asja kallal). Tavaliselt see "töötamine" näeb välja umbes nii - üks mees rabab elu eest ning ülejäänud gäng (vähemalt 3 inimest) vaatab ja kommenteerib kõrval.

Ühtsuses peitub jõud!

Erakordne eneseületus

2007-09-18T14:35:00.000+03:00

Kuigi viimased postitused on üsna sportimiskesksed olnud, siis tegelikult pean oma viimase aja suuremaks saavutuseks hoopis üht filmivaatamist. Väljavalituks osutus film nimega "300". (lugesin vist videoplaneti foorumist, et võimas film jne.). Polnud vaja kaua seda õudust vaadata, kui oli selge, et see on üks nõmedamaid filme üldse, mis viimasel ajal näinud ... aga ei, sihikindel nagu ma olen, võtsin ennast kokku ja vaatasin ikka lõpuni. Siiani ei suuda uskuda, kuidas ma küll sellega hakkama sain.

Mõnikord ma lihtsalt suudan kohe ennast ületada ... ja see õhtu oli üks nendest vähestest kordadest.

Rattamaraton - tehtud

2007-09-17T09:24:00.000+03:00

Alustuseks peaks kohe ütlema, et suurepärane üritus - rahvast metsikult palju, rada mõnusalt raske ja piisavalt väljakutsuv. Pole vist mõtet rääkida sellest, et osad inimesed on juba stardist (võibolla juba varemgi) saati vaenulikult meelestatud ja pilluvad sapiseid kommentaare kaasvõistlejatele ... aga ma ei lase ennast sellest segada (õnneks polnud ma ka nende sõimu sihtmärgiks).
Kahjuks juhtus sel aastal see, mida olen juba igal eelneval neljal aastal kartnud - ratas vedas pisut alt. Umbes-täpselt poole distantsi peal (20.-ndal kilomeetril), pisut pärast Palu TP ütles käiguvahetaja üles ning olin sunnitud mitu peatust tegema - üritasin jõu ja nõuga asja parandada, aga kahjuks tulutult. Sõitsin siis mitu kilomeetrit esimese käiguga, maksimaalselt 15 km/h. Vaatasin kurvalt kuidas sajad ratturid (liialdusteta) mööda kihutavad. Üritasin Kristile helistada ja öelda, et mul läheb seekord kauem, aga ka telefon andis otsad. Niisiis veeresin vaikselt edasi. Mõtlesin, et lähen Palu punkti tagasi, äkki keegi aitab ratast veits parandada, aga see valik tundus kuidagi liiga ekstreemne ... Aga oh imet, ühel hetkel hakkas käiguvahetaja jälle tööle ... tõrgetega küll, aga siiski. oi, kus ma siis kihutasin ...

Lõpuprotokollis 191. koht, kuid aeg võrreldes eelmise aastaga ~13 minutit kehvem. Vaheaegu uurides on näha, kuidas pärast Palu punkti kukkusin 88.-ndalt kohalt 188.-ndaks. Ei teagi nüüd palju rattureid minust seal mööda läks, sest pärast kihutasin ma omast arust ikka suht paljudest uuesti mööda.

Kui nüüd täna põlved nii hullusti ei valutaks, paneks kokkuvõteks hinde 5 :) Paistab, et täna vist jalkat mängima ei lähe ...

Kaminaajastu on alanud

2007-09-14T16:21:00.000+03:00

Alates eilsest oleme ka selles inimgrupis, kes rabab endale reedeti Selveri, HyperRimi vms ukse kõrvalt hunniku tasuta Linnalehtesid. Põhjus lihtne - see on üks väheseid lehti, mis normaalselt põleb.
Aga kindlasti loeme enne läbi ka ikka (kindel pole, kas just kõik eksemplarid, aga midagi siiski).

Kümnevõistluse tulemused

2007-09-11T11:43:00.000+03:00

Pärast pisikest ootamist ka võistluse tulemused:

100 m - 12,2 sek = 567
kaugus - 5,62 m = 506
kuul - 8,28 m = 383
kõrgus - 1,60 m = 464
400 m - 58,9 sek = 446

110 m tj - 17,6 sek = 540
ketas - 27,02 m = 406
teivas - 2,70 m = 286
oda - 35,08 m = 371
1500 m - 5.46,8 min = 320

Kokku 4289! Ise olen rahul, aga samas on mõnes kohas arenguruumi ja mõni ala üllatas ikka täiega :)

Nüüd siis valmistume pühapäevaseks rattaralliks. Eile tegin juba esimese sõidu ;)

Kümnevõistluse ennustus

2007-09-07T09:20:00.000+03:00

Sel pühapäeval tuleb (minu poolt) kauaoodatud Playtechi kümnevõistlus. Mõtlesin, et paneks kirja ennustatavad tulemused. Eks siis pärast ole näha, kas/kui palju ma pihta panin:

100 m - 13,0 sek = 468 (12,6 = 495)
kaugus - 5,90 m = 565 (5.75 = 533)
kuul - 8,50 m = 396 (8.33 = 386)
kõrgus - 1,65 m = 504 (1,60 = 464)
400 m - 60 sek = 413 (62,2 = 337)

110 m tj - 19,0 sek = 432 (18,1 = 492)
ketas - 23 m = 329 (20,58 = 283)
teivas - 2,70 m = 286 (2,60 = 264)
oda - 35 m = 370 (36,65 = 394)
1500 m - 6 min = 264 (5,51.4 = 300)

kokku peaks tulema siis ligikaudu 4027 (3948) punkti.

* sulgudes on eelmise aasta tulemused

Lõpp pole enam kaugel

2007-09-04T14:29:00.000+03:00

Pärast aastaid pallitrenne, on mul selge nägemus sellest, millal trenn hakkab jamaks muutuma. Kõige hullem on asi siis, kui kohale kutsutakse ka naised - no offence, aga siis läheb asi ikka eriti kiiresti käest ära. Ma küll ei tahaks naisterahvale kogemata mänguhoos virutada, aga paraku seda tavaolukordades ikka juhtub. Meestega on suva, annad tutaka ära, patsutad õlale ja vabandad, aga naisterahvaga on veider ... ma ei oska sellises olukorras käituda ja parem hoian mängus ka nendest eemale. Pärast on veel naistepeksja imago ka küljes.

Igatahes ... nüüd peab vist uue trenni endale otsima jälle. kurb. Samas võibolla ka hea - ei teki kipsjala perioodi.

Loota või mitte

2007-08-27T09:09:00.001+03:00

Viimasel ajal olen tihti mõelnud sellele, kui palju peaks inimene lootma ja uskuma paremasse tulevikku. Mitte ainult endaga seotud tegemistes ja toimetamistes vaid ka kogu muu jama suhtes, mis meid ümbritseb (näed'sa juba on kerge negatiivne eelarvamus siin lauses). Kõige lihtsam näide, mida suudan välja mõelda (ja mis mulle ka kõige südamelähedasem on), oleks spordivõistluste jälgimine, kus osaleb mõni meie riigi sportlane.
Mõtlesin tükk aega, kumba näidet ikkagi kasutada, kas korvpallikoodist või siis odaviske maailmameistrit - liisk langes viimase kasuks ;). Enamus vist teab, et Värnikul pole sel aastal (mis seal salata, ka eelmisel aastal) ühtegi vähegi tõsisevaltvõetavat tulemust ette näidata. Kuid siiski ootan põnevusega odaviske võistlust. Ootan ja loodan väikest imet, et tuleks kasvõi ühel katsel normaalne tulemus ... Samas tean, et see ime ei pruugi väga suure tõenäosusega juhtuda. Kas ma peaksin siis sellepärast hoopis loobuma oma ootustest? Sisendan endale, et meie mehel pole kindlasti asja sinna võistlusele ja parem oleks kui ta enne suurt starti "vigastada" saaks ja võistlemast loobuks. Aga ei, ma siiski ootan ja loodan, paremat homset ...

Nõrk oleks ennast kogu aeg negatiivsele lainele suruda ja siis tagantjärgi parastada - aga ma ju ütlesin nii.

Inimene pole kala

2007-08-21T10:22:00.000+03:00

Ei pea just kõige teravam pliiats olema, et sellest aru saada ... Õige variant oleks, et inimene on loom. Vähemalt on muutumas loomaks. Taas.
Käisime nädalavahetusel pealinnas (uskumatu, juba teist korda sel aastal). Ma ei tea, mis on vahepeal maailmas juhtund, aga suur osa mehi on nagu mingid pervod või muu "moekiiksuga". Nii üles löödud - juuksed lakitud, meik näos jne ... riietest üldse pole mõtet rääkida.
Mulle meeldis vanade eestlaste suhtumine ... peamine on, et tööd oleks (minu juures lisandub veel ka perekond) ning muu on suva.

Ma saan aru, et linnas pole tõesti midagi muud teha, kui solaariumis, jõusaalis ja kohalikus "viru keskuses" käia, aga mingi muu eesmärk võiks ka ikka olla.
Isegi Jan Uuspõllu filmist jäi meelde fraas: "Tahaks midagi oma kätega valmis teha".

Enivei ... minu heietamisest ei muutu vist palju ... peaasi, et siis ise loomaks ei muutu

Viimane aeg muuta kõnekäände

2007-07-10T15:48:00.000+03:00

Istusin söömas ja mõtlesin - küll mõned ütlemised on ikka veidrad. Näiteks see: "Jagatud mure on pool mure". Kui suur on tõenäosus, et oled mingi jamaga hakkama saanud ning hakkad siis oma muret kellegagi jagama ja hakkab kohe parem. Sisetunne ütleb küll, et enamikel juhtudel saad pigem uue peapesu, kui mõne lohutava sõna.
Enamvähem sama värk on ka sellega "Jagatud rõõm on topelt rõõm". Teades kaaskodanike heatahtlikku suhtumist, olen samuti kindel, et tunnustuse asemel hakatakse pigem mingeid nüansse sisse tooma, mille poolest heategu poole nõrgem on, kui ise arvad.

Ju siis vanasti olid inimesed heatahtlikumad ja optimistlikumad.

Ristike kirjas - 2x

2007-07-09T15:49:00.000+03:00

Nädalavahetusel sai selle aasta esimene (suure tõenäosusega ka viimane) kalalkäik tehtud. Ja peab tunnistama, et võrreldes tavaliste käikudega võrreldes, oli seekordne retk edukas. Mõlemad saime ühe havi kätte ... mu oma oli küll tunduvalt väiksem, aga asi seegi.

Teine pisut ebatavaline käik oli veel - käisime Rauliga tema jahionnikeses ulukeid vaatlemas. See oli juba minu ekspeditsioonide moodi - midagi ei juhtunud. Ei ühtki looma. Õnneks nägime teel metsast välja üht kitse.

vanadus ründab

2007-07-03T10:39:00.000+03:00

Eile ütles Kristi, et mul on juba päris palju halle karvu peas ... Siiani (pakun, et juba ligi 10 aastat) olen ainult ühte näinud, sest see on kohe otsa ees ja karjub mulle alati näkku kui ma peeglisse peaks vaatama.

Mis parata, elu on raske ja vanadus ründab iga nurga tagant ... aga õnneks pole ma veel jooma hakanud.

Mida teha, kui leiad hobuse?

2007-06-22T13:16:00.001+03:00

Just sellise portsu otsa sattus mu parim sõber Peep. Nimelt helises hommikul telefon ja Peep küsib mu käest: "Arva ära kellega ma jalutan praegu". Ebatraditsiooniline nagu ma olen, pakkusin siis, et oma koera, Porchega, ikka. Aga võta näpust. Tuli välja, et noor isa oli Ihaste vahel jalutades hulkuvat hobust kohanud. Ei osand temaga midagi peale ka hakata ja võttis siis kaasa :)

Nüüd elavadki nad viiekesi - Peep, Anna, Emma, Porche ja seni nimetu hobune.

Katsetame marsilendu

2007-06-21T13:55:00.001+03:00

Hiljuti nägin Postimehes artiklit kus räägiti marsikatsest:

Viibida üle 17 kuu koos viie võõra inimesega Marsile suunduvas kosmoselaevas. Euroopa Kosmoseagentuur pakub võimalust osaleda sellisel katsel.

Kõva sõna. 520 päeva "kosmoses" viibida. Ja makstakse 120 euri päev. Arvestades seda, et missioonil raha nagunii kulutada ei saa, õnnestuks selle ajaga kiirelt ja lihtsalt eluaseme laen tagasi maksta.

Hmm .. hakka või kiirelt uut haridust omandama, sest pole ma ei insener, bioloog ega arst.

kiida teenindajat - aga riigiasutuses?

2007-06-15T13:41:00.000+03:00

Püüdsin enda jaoks läbi mõelda, kus olen kohanud kõige vastikumat suhtumist ja peab tunnistama, et "Tartu Ülikooli Polikliiniku" registratuuri ei trumpa vist miski üle. Teenindajaid on vähe. Ja need, kes tööd rabavad, on ka nii vihased, et lööks vist esimesel võimalusel rusikatega läbi klaasi, kui midagi küsida/öelda julged. Eriti vihane on seal üks värvilise peaga vanem naisterahvas, kes teisi kamandab - hoia alt, kui tema juurde peaksid sattuma.

Olen näinud üht kampaaniat "Kiida teenindajat" - ma täpselt ei teagi, kes ja kellele seda korraldab, aga tore tundub igatahes ;) Sama asja võiks ka riigiasutustes teha. Paraku kaldun arvama, et selle konkursi võidaks juba paari häälega ära ;)

Olen endiselt elus

2007-06-15T08:05:00.000+03:00

Pärast hommikust lehelugemist pidin selle postituse tegema - annan siinkohal teada, et pole mingit madu näinud, kuid loodetavasti sõidab vaene roomaja liftiga mõned korrused allapoole ning me kohtume siiski.

viide uudisele: Tartu ärikeskuses pääsesid valla maod
Tartu Emajõe ärikeskuses asuva turvafirma kontori terraariumist põgenes neli madu.

veidrad assotsiatsioonid

2007-06-13T09:56:00.000+03:00

Puhkuse alguses kõisin juuksuris (väidetavalt on mu pea nüüd veelgi väiksem, aga see on juba teine teema ;)) Istusin siis rahulikult toolis ja vaatasin kuidas tädi masinaga põristas ning vägisi tuli meelde filmi "Jackass Number Two" viimane sketš, kuidas valmistati ette enesetapu terroristi nalja. Kes on näinud see saab võibolla aru ... Tädi vaatas kindlasti, et mingi järjekordne jobu talle sattunud - istub ja muheleb muudkui.

1+2+1 = 3 ehk kus olid sportlased kui Jumal mõistust jagas?

2007-06-06T08:55:00.000+03:00

Kes võidab tänase mängu? See küsimus on vist enamike huulil täna.

Pakun, et kui teha mõningaid muudatusi alrivistuses, siis oleks Eestil isegi võimalus ... aga seda ainult sellisel juhul, kui kogu Inglismaa koondis saaks korraga punase kaardi (ning seda kohe mängu alguses, sest vastasel juhul löödaks liiga palju väravaid meie võrku ära ja ikka jääksime hätta).

On ka teine võimalus ehk siis nn Taani-Rootsi variant. Tuleb sulanduda Inglismaa fännide juurde ning jääda ootama, kuni mõni külalistest kohtunikult kaardi saab ja siis kiirelt kohtunikule kallale tungida. Jääb üle vaid loota, et äkki ka siis mäng katkestatakse ning võit antakse meie omadele.

Aga muidu on tulemas väga tasavägine mäng :)

PS. Õige vastus pealkirjas olnud küsimusele on: trennis.

liba-itaallased

2007-06-05T08:14:00.000+03:00

Kuulsin nädalavahetusel venna käest lõbusa loo - nimelt pidid Tallinnas ringi liikuma liba-ärimehed. Mingid mustlased (või muud tõmmud) rendivad endale kalli auto ning lähevad siis linna peale omale ohvreid otsima. Jäävad kusagil tee ääres seisma ja hakkavad kurtma umbes sellist juttu - olen edukas itaalia ärimees ja tulin siia bisnessit ajama, aga näed milline ebaõnn, lennuk läheb kohe tunni pärast minema aga mul hunnik kulda (pakutakse ka muud jama nagu näiteks tööriistu jms) alles. Annaks kasvõi poole hinnaga ära ... Üks venna sõber oli sellise otsa sattund. Sai endale vinge visiitkaardi lausa - kodaki fotopaberi peale trükitud :)

vot nii on lood, siinpool sood ...

suurfirmade kahtlane teenindus

2007-05-17T12:03:00.000+03:00

Avastasin ükspäev Elioni kodulehel sellise vahva asja nagu "Korteriühistu internetikeskkond". Kuna meil kodus on korrusmaja interneti lahendus olemas, mõtlesin, et uuriks pisut lähemalt - kuidas seda teenust kasutada saaks ning mis selleks tegema peab. Saatsin siis esimese abikirja Elioni - sain üsna lakoonilise vastuse, et tehke avaldus ning Elion registreerib domeeni, saadab paroolid ja vajadusel teeb koolituse.
Kuna reklaamitud oli, et tegemist on tasuta keskkonnaga, siis eeldasin selle põhjal, et tegemist ongi tasuta lahendusega, aga ... Enivei, saatsin siis teise kirja, milles soovisin täpsemat kirjeldust selle kohta, mida selles keskkonnas ikka teha saab ja kes seda haldab jne ...
Selle peale sain vist kogemata vastuse SpinTEK inimeselt, kelle käest sain teada järgmist:

Tere!

Nagu ka varem öeldud - materjali või juhendit paberkujul (või
elektrooniliselt) selle keskkonna kohta pole tehtud. Administreerimisliidese
kasutamise juhendon integreeriud liidesesse.

Funktsionaalsus peaks olema demoskeskkonnast näha.

Aga põhimõtteliselt on jah nii - meie paneme keskkonna üles (valmis Elioni
kujundusega) ja kasutaja saab sisestada kõik andmed ise. Elionil pole vaja
mitte midagi teha.

Ise pole siiani suutnud sealt üles leida seda administreerimise kasutusjuhendit - ju see on hästi ära peidetud.
Tekib küsimus - kas kellelgi üldse on aimu, mida selle teenusega teha saab :)

esimene pokkeriturniir

2007-05-11T09:06:00.000+03:00

Eile toimus tööjuures (väljaspool tööaega loomulikult) meie tiimi lõpupidu ning selle raames peeti ka üks pokkeri turniir. Pean tunnistama, et see oli vähemalt mulle elu esimene pokker ... tegelikult, kui nüüd päris aus olla, siis olen varem töökohustuste täitmise sildi all pisut online-pokkerit klõpsind, aga selle võib liigitada pigem "tööõnnetuse" alla.
Ega ma mängust väga palju ei oskagi rääkida ... ma loopisin peamiselt chipe lauda ja lootsin, et fortuuna naeratab. Ja oh imet, mingi seletamatul asjaolude kokkulangemise tulemusena, ma miskipärast pidevalt sain raha tagasi ... võibolla sellepärast, et ma kogu aeg bluffisin. A mine sa tea ... Igatahes tulemuseks neljas koht ...
Paar sõna ka auhindadest - algselt oli kokku lepitud, et võitja saab prii pääsme Tartu suurimale pokkeriturniirile. Võibolla mõnd pokkerifänni paneb selline auhind isegi pisut pingutama, aga mind jätab see küll suht külmaks.
Hiljem lisandusid veel 2 auhinnalist kohta - teise koha võitja sai õiguse panna nime sel nädalal (vist) sündinud Rando (pokkeri guru) tütrele ning kolmanda koha omani sai õiguse anda nimesoovitusi (tõenäoliselt) järgmisel nädalal sündivale Kalle (tiimipealiku) lapsele.

Lõpetuseks võib öelda, et pokker on täitsa norm ajaveetmise viis ... aga ainult siis, kui päris raha mängus pole ja aega piisavalt palju on.

All in

ühiskondlikud joomingud

2007-05-09T14:30:00.000+03:00

Siiani arusaamatu, milleks tehakse suuri ühisüritusi ainult joomise eesmärgil. Tulevad inimesed kokku, ostavad eelnevalt hunnikute viisi alkot (vms) ja siis lihtsalt hakkavad jooma. No milleks? Kas tõesti midagi paremat teha pole? Mulle küll eriti ei meeldi purjus räuskavaid inimesi kuulata ja siis nende "suur sõber" olla. Tavaliselt on siis "sõbrad" isegi sellised inimesed, kellega kogu seni koostöötatud (või siis lihtsalt niisama teatud-tuntud) aja jooksul on vaevalt paar sõna vahetatud.

Parem nimetagem asju nende õigete nimedega - ühiskondlikud joomingud.

jälle rivis

2007-05-04T12:21:00.000+03:00

Paar nädalat tagasi mõtlesin küll sellest, kuidas pärast lõikust hakkan avaldama järjest lugusid sellest, mismoodi veri muudkui purskas vol 2 ... n. Aga kui asjalood niikaugele jõudsid, et lamasin haiglas ja vaikselt verd süljetopsi nirisatasin, siis sain ise ka aru, et pole mõtet ;)
Nüüd olen tagasi rivis ja saan juba mitmendat päeva süüa praktiliselt seda, mida ise tahan. Teisipäev oli ses suhtes murranguline päev - söömine võttis rekordiliselt 15 minutit (senise ligi kolmveerandtunnise asemel) aega ja sain süüa isegi ühe kõrsiku :)

Õnneks (või siis õnnetuseks) oli vähemalt kodus pidevalt midagi uudistest jälgida ... muidu oleks küll igavaks läinud.

veri muudkui purskas vol1

2007-04-23T14:36:00.000+03:00

Nagu varemkuuldud juttudest mandlite lõikusest ja sellega kaasnevast verelaskmisest oleks veel vähe ... Käisin siis täna homse opi jaoks vereproovi tegemas.
Andsin tädile sõrme. Ootan kannatlikult kuni sõrme auk tehakse. Ja sutsti .. veri purskab mõnusalt üle laua. Ma ei liialda, kui ütlen, et lausa pool meetrit lendas. Arstitädi vaatab kala näoga ja ütleb: "Oi jeerum, mingi kapillaar vist". Sulgen silmad ja loodan, et pilt päris tasku ei läheks ... seekord läks õnneks.

Õnneks on homme üldnarkoos (kui seda unustatud pole), muidu sellest lokaalsest poleks küll midagi kasu - nagunii paneks pildi tasku.

no milleks?

2007-04-20T12:35:00.000+03:00

Mõnikord tekib selline tunne, et "no milleks ma küll vaevan üldse. kõik mis tegin, oli tühi töö". Täna on järjekordne selline päev ... suure tõenäosusega järgmine nädal tuleb teistsugune.

birdy

2007-04-20T08:30:00.000+03:00

Imestan, et siiani sellest veel kirjutanud pole. Ülenurme lähistel elamine on toonud meie kevadisse igapäevaellu uued kaaslased - nimelt metsikult suured parved hanesid jms. Ma pole küll mingi ornitoloog ega muul kujul linnufanaatik, aga ikkagi jään iga kord neid parvi vaatama. Kristi on mitmeid kordi märkuseid teinud, et olen kergelt birdy juba ...

Isiklikult eelistan linde lennukitele. Vähemalt seni, kuni nad kõik meie aeda pesitsema ei tule ;)

sellest siis need hunnikud ...

2007-04-19T16:29:00.000+03:00

Tänasest postimehest sai lugeda seda, et Ülenurme vallas tuleb elurajoon poldrile. Käisin hiljuti sellest kohast mööda ja jäingi mõtlema, et mida sinna küll tehakse - oli jõe pervele suur tasasem koht tehtud. Nüüd on siis selge. Nagu muuseas avaneb sealt ka suurepärane vaade ka prügimäele. Palju õnne!

ratturi elu maanteel

2007-04-16T09:51:00.000+03:00

Nädalavahetuse üks võikamaid hetki oli see, kui olime kolmekesi Tartu-Võru maanteel tunnistajaks üsna koledale vaatepildile. Meis umbes sadakond meetrit eespool sooritas mingi jeep ratturite grupist möödasõitu ning voila ... üks rattur lendas äkitselt üle pea tee kõrval olnud kraavi. Pean mainima, et ratturid sõitsid suht kiiresti ning teeperv oli kindlasti üle kahe meetri ... päris jõhker igatahes. Abivalmid inimesed nagu me oleme, pidasime ka auto kinni ja pakkusime abi, aga õnneks polnd me abi vaja ...

Loo moraal - kui näete ratturite gruppi ees sõitmas, siis pole mõtet lapsele hõigata, et ta kindlasti ees sõitvaid rattureid vaataks.

aeg liigutama hakata

2007-04-12T15:19:00.000+03:00

Ongi ilusad ilmad käes ning tagumine aeg ennast pisut liigutama hakata. Käisin siis minagi eile esimest korda sel aastal (no hea küll, enam kui pooleaastase vaheaja järel) taas jooksmas. Hea tunne oli kohe ... mõnus surin oli pärast sees :) Minu õnneks on kodu lähedal suht hea jooksmas käia - alguses peab natuke maad küll maantee kõrval jooksma, aga siis saab kohe võsa vahele jõe äärde keerata. Erinevalt jõe nimest (Porijõgi) ei ole seal olukord sugugi nii hull ... mõnus vaheldus igatahes.
teinekord peaks õnge ka kaasa võtma ;)

verbally challenged

2007-04-03T15:44:00.000+03:00

Iga kord kui ma pean teistele midagi selgeks tegema (seletama kasvõi mingit elementaarset asja) siis selle tulemusena ei pruugi teine osapool sugugi targemaks saada - pigem vastupidi. Kogu seletamise protsessi juures suudan ma ka iseenda segadusse ajada ...

Siit moraal - kui miljonimängus on võimalus sõbrale helistada, siis ära sa mingil juhul mulle helista!

Sünnipäevad ja muud üritused

2007-04-02T09:48:00.000+03:00

Huvitav, kas teised inimesed naudivad pidude korraldamist? Mul isiklikult tekitab see tohutut stressi. Ntx möödunud reedel (30.03) oli Matu jaoks pidu orgunnitud - kõik sõbrad ja tuttavad (peamiselt Kristi omad, sest mul palju sõpru polegi ;)) tulid oma lastega kohale ja ...
Enivei, isegi selle peo jooksul ei tulnud mul isegi meelde/tahtmist midagi süüa. Alles siis kui kõik külalised olid ära läinud sain esimest korda midagi suhu ... Samm anoreksia poole ...

Aga pilte saab vaadata siin

sportimine tööajal

2007-03-30T13:59:00.000+03:00

Kui paljud inimesed saavad uhkustada sellega, et neil on töö ajal võimalik võrkpalli mängida? Kui päris pallurid kõrvale jätta, siis vist mitte väga paljud. Ma kuulun nüüd nende väheste hulka. Kui soov tekib, astun "rõdule" ja muudkui toksin. Tegelikult on küll rõdu asemel pläsku teise korruse parkla, aga keda see ikka huvitab :)

Iga algus on raske

2007-03-30T12:41:00.000+03:00

Juba pikemat aega olen mõelnud, et peaks hakkama päevikut pidama ... Saaks oma ülimalt harvades mõttevälgatustes ka pisut selgust - võibolla suudan siis isegi mõne idee korralikult läbi mõelda ... (hea nali)